Energiasääst ja keskkonnakaitse on ülemaailmselt muret tekitavad kriitilised sotsiaalse ja majandusliku arengu küsimused. Valamisprotsessi plaanide koostamisel tuleb igakülgselt arvestada ressursikasutuse ja keskkonnamõju vahelist seost. Oluline on olla kursis uute tehnoloogiate, protsesside, seadmete ja materjalide arendamise ja rakendamisega. Tuleks kasutusele võtta protsessimeetodid, mis säästavad energiat, vähendavad tarbimist, maksimeerivad ressursside kasutamist ja minimeerivad jäätmeheitmeid. Esmatähtsaks tuleks seada madala-energiatarbimise-kavad ja keskkonnasõbralikud protsessikavad, nihutades keskkonnafookuse tervendamiselt ennetamisele ja püüdlema puhta tootmise poole.
Jäätmete heitkoguste vähendamine, keskkonnareostuse minimeerimine, kahjutu jäätmekäitluse rakendamine ja jäätmete muutmine väärtuslikeks ressurssideks on tänapäevase valutootmise jaoks ühiskonna arenguga kooskõlas olevad olulised nõuded. Valamisprotsessi plaani koostamisel tuleb terviklikult arvestada valamise maksumust, energiasäästu ja keskkonnakaitset. Alustades osade struktuuride valatavuse parandamisest, vormimis- ja südamiku valmistamise meetodite valikust, valuprotsessiplaani määramisest ning tõkestussüsteemi ja tõusutorude projekteerimisest, samuti valu puhastusmeetoditest, tuleks kasutusele võtta mõistlikud ja täiustatud valuprotsessid, seadmed, materjalid ja tehnoloogiad. Selle lähenemisviisi eesmärk on minimeerida saastet, kaitsta keskkonda, vähendada kulusid ning tagada usaldusväärne ja stabiilne valamise kvaliteet, saavutades samal ajal positiivset sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Näiteks isoleerivate tõusutorude kasutamine terasvalu jaoks võib suurendada valu tootlikkust 10–20%, vähendada energiatarbimist ja ahju laengukadusid, vähendada sulamisprotsessidest tulenevat saastet ja alandada üldisi tootmiskulusid.
Liivavalu on valandite valmistamise peamine meetod, mis moodustab 80–90% valu kogutoodangust. Vormimaterjalide tahked jäätmed ja tolmusaaste kujutavad endast olulisi keskkonnaprobleeme. Tõhus tegelemine kasutatud liiva ringlussevõtu ja korduskasutusega on keskkonnareostuse vähendamiseks ülioluline meede. Kui vähegi võimalik, tuleks kasutada keskkonnasõbralikke anorgaanilisi sideaineid või vähese -sideainesisaldusega valamisprotsesse. Näiteks vaakum{7}}valuprotsess kuiva liivaga kaotatud vahu valamiseks mitte ainult ei paranda valamise tingimusi, vaid vähendab oluliselt ka tahkete jäätmete heitkoguseid ja leevendab äravisatud liiva kõrvaldamisest põhjustatud keskkonnareostust. Lisaks peaks valamisprotsessi kavandamisel rõhutama energiasäästu. Näiteks kulub rohelise liiva valamisel vähem kütust kui kuivliiva valamisel ning tavapäraste kuivliivavormide asendamine ise-kõvastuvate liivavormidega või külmade{11}}kastisüdamiku{12}}valmistamise meetodite kasutamine võib säästa kütust või vähendada elektritarbimist.
Keskkonna kaitsmiseks ja töötajate tervise tagamiseks tuleks valuprotsesside kavandamisel nii palju kui võimalik vältida meetodeid, mis hõlmavad mürgiseid aineid või tekitavad palju tolmu. Ühelt poolt tuleks rakendada mitte-saastavaid või vähese-saastet tekitavaid protsesse, aga ka mitte-toksilisi või madala-toksilisuse meetodeid,-asendades saaste mitte-saastava, kõrge-saastusega madala-saasteainetega,-mürgiste ja mittetoksilistega. Näited hõlmavad gaasilise rafineerimise N₂ või Ar kasutamist heksakloroetaani asemel alumiiniumisulamite sulatamisel, mittetoksilise gaasi-kõvastunud vaiguliiva, mittetoksiliste rafineerimismodifikaatorite ja vee{14}}põhiste kattekihtide kasutamist. Teisest küljest peaksid tootmisprotsessid olema suletud ja automatiseeritud, rangelt järgima tööprotseduure ja tagama kaitsevarustuse. Valutootmise olemasoleva reostuse korral tuleb ohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks rakendada asjakohaseid vastumeetmeid. Näiteks on vajalik range kontroll gaasilise trietüülamiini üle külm-karbi südamiku-valmistamise protsessides, mis nõuab tõhusat neeldumist, puhastamist ja heitestandarditele vastavust enne atmosfääri laskmist. Protsesside, nagu sõlmede töötlemine, valamine, loksutamine ja puhastamine, käigus tekkiv suits ja{21}}tolmne õhk tuleks samuti enne väljastamist puhastada.
Valuettevõtete ehitustingimustele, protsessiseadmete paigutusele, ettevõtte mastaabile (tootmisvõimsus/väljundväärtus), toote kvaliteedile, energiatarbimisele, keskkonnakaitsele, töötervishoiule ja tööohutusele, töökaitsele, personali kvalifikatsioonile ning järelevalvele ja juhtimisele on kehtestatud selged nõuded, mis kajastuvad peamiselt kahes järgmises aspektis:
(1) Energiasääst ja heitkoguste vähendamine
Ettevõtted peaksid looma energiahaldussüsteemi vastavalt standardile GB/T 15587-2008, et vähendada sulatamise ajal energiatarbimist, vähendada saasteainete heitkoguseid ja jäätmeliiva mahtu ning parandada valusaagist, heitsoojuse taaskasutamist ja reovee taaskasutamist. Liivavaluprotsesse kasutavad ettevõtted peaksid olema varustatud kasutatud liivatöötlusseadmetega, et suurendada liiva regenereerimise osakaalu. Erinevat tüüpi kasutatud liiva korduskasutusnormid peaksid vastama järgmistele standarditele: naatriumsilikaatliiv (regenereeritud) üle 60%, vaigu isekõvastuv liiv (regenereeritud) > 90%, vaigu isekõvastuv liiv (regenereeritud) > 70% ja saviliiv 95% või rohkem.
(2) Keskkonnakaitse
Erinevatesse sulatusahjudesse (nagu kuppel- ja elektrikaarahjud) ja eeltöötlusjaamadesse tuleks paigaldada tõhusad suitsugaaside emissiooni- ja puhastussüsteemid. Induktsioonahjud peaksid olema varustatud tõhusate suitsugaaside eraldusseadmetega. Liivasegamis-, raputus- ja puhastusseadmed peaksid olema varustatud tõhusa ventilatsiooni- ja tolmueemaldusseadmetega. Laadimismaterjalid tuleb enne ahjudesse viimist korralikult puhastada. Peamised heitgaase (nagu benseeni seeria, happeudu ja trietüülamiin) tekitavad protsessijaamad peaksid olema varustatud sobivate ja tõhusate heitgaaside ja puhastusseadmetega. Saasteainete emissioonitasemete regulaarset seiret on vaja ja heitgaaside heitkogused peavad vastama riiklikele ja kohalikele saasteainete heitestandarditele.
